Dieđut CWD-dávdda birra – deaŧalaš boazodollui ja ruksesgoddedollui


Publisert 16.09.2016 | Sist endret 21.10.2016

CWD-dávda (eŋgelasgillii: Chronic Wasting Disease (CWD)) lea priovdnadávda (vissis proteiinnat eai sutta gorudis) mii falleha ruoigoelliid. Boazoeaiggádiin ja ruoigoeaiggádiin lea guovddáš geatnegasvuohta bargat dan ovdii ahte dávda ii njoamo, ja sii galget háhkat dieđuid dan hárrái man viidát dávda lea leavvan. Dás leat muhtin dárbbašlaš dieđut dutnje 2016 njuovvamiid hárrái.

CWD-dávda lea fuomášuvvon guovtti ealggas ja ovtta gottis Norggas. Dat lea vuosttaš geardi go dávda lea gávdnon Norggas, muhto dat lea oalle dábálaš earret eará USA:s ja muhtin guovlluin Ásias.

CWD-dávda lea elliiddávda mas lea unnán riska njoammut olbmuide. Šibitdoavttirinstituhta ođđa analysat čájehit ahte Norgga bealde sáhttá leat guovttelágan CWD-dávda. Álbmotdearvvašvuođainstituhta ja Šibitdoavttirinstituhta rávvagiid vuođul leat mii válljen ovddalgihtii várrogasvuođa čájehit bierggu dáfus mas gávdno dávda. Lea ain unnán vejolašvuohta dasa ahte dávda njoammu olbmuide, muhto sihkarvuođa dihte mii eat dohkket olbmoborramuššan bierggu mas dávda gávdno.

Ovddalgihtii-várrogasvuohta mearkkaša ahte eallit main dávda gávdno, eai galgga borrojuvvot. Iskkademiid vástádusat bohtet dađi mielde ja ádjánit 2-4 beaivvi.

Viiddis guorahallamat 2016:s

Biebmobearráigeahčču ja Birasdirektoráhtta áigot 2016:s iskat birrasiid 15 000 ruoigoeallis gávdno go dávda, earret eará bohccuin. Dat mearkkaša ahte miehtá riikka váldet iskosiid buot ruoigoelliin mat jápmet dahje mat goddojuvvojit buozanvuođa dahje vahága dihte, earret eará dain mat vuddjojuvvojit.

Dasa lassin galget dihto guovlluin váldit iskosiid ruoigoelliin mat báhččojuvvojit bivdoáiggis.

Galget maid váldojuvvot iskosat buot rusttegiin ja dohkkehuvvon dárkkistanbáikkiin gos gieđahallet ruoigoelliid, ja maiddái boazo- ja ruoigonjuovahagain.

Dábálaš gažaldagat CWD-dávda birra

Mii lea CWD-dávda?

CWD-dávda lea njoammudávda mii sáhttá boahtit ruoigoelliide nugo bohccuide, ealggaide, ruksesgottiide ja luostegoddiide. Dávda lea ovdal gávdnon dušše USA:s, Kanadas ja Lulli-Koreas, muhto cuoŋománus 2016 fuomášuvvui dat ovtta gottis Nordfjell goddeguovllus ja miessemánus 2016 ges guovtti ealggas Selbus. Mearkan lea ahte ealli rávžá ja guoirá ja láhtte eahpedábálaččat. Dávda dahká ahte ealli jápmá. 

Mo njoammu CWD-dávda?

CWD-dávda sáhttá njoammut njuolga jus buohcci ja dearvvaš eallit gávnnadit, dahje eahpenjuolga, njoammuávdnasiid bokte mat leat birrasis. Njoammuávdnasat leat gávdnon earret eará njoammuduvvon elliid čolggas, goččas ja baikkain.

Lea go várálaš borrat ruoigoelliid bierggu?

CWD-dávda lea leamaš olu jagiid dihtosis USA:s, ii ge leat goasse fuomášuvvon ahte dat lea olbmuide njommon. Biebmosihkarvuođa Dieđalávdegotti raporta ja buot dieđut mat gávdnojit CWD-dávda birra, čájehit ahte lea hui unnán vejolašvuohta dasa ahte dávda sáhttá elliin dahje bierggus njoammut olbmuide. Muhto ovddalgihtii-várrogasvuođa-prinsihpa vuođul gieldá Biebmobearráigeahčču olbmoborramuššan atnit daid elliid maidda lea dávda njommon. Dat mearkkaša ahte daid ii galgga vuovdit ii ge borrat.

Sáhtán go njuovvat nu go dábálaččat?

Juo, elliid sáhttá goddit ja njuovvat nu go dábálaččat. Njuovahagain váldet iskosiid buot bibmojuvvon ruksesgottiin. Bohccuin váldet iskosiid vuosttažettiin Selbu ja Nordfjella guovlluin.

Davviguovlluid bohccuid guorahallan lea vuos plánadásis, ja dáidá álgit jagi loahpas.

Ovddalgihtii várrogasvuođa dihte ii galgga iskojuvvon gorudiid bierggu borragoahtit ii ge vuovdit ovdal go vástádus lea boahtán. Danne dat vurkejuvvojit ja luitojuvvojit go negatiiva iskanboađus lea boahtán. Positiiva gorudiid lassibuktagat duššaduvvojit.

Don oaččut dieđu dađistaga go du elliid iskanbohtosat bohtet.

Lea go eará maid elliid eaiggádat berrejit muitit?

Nu go dábálaččat, de bivdit mii du dieđihit Biebmobearráigehččui jus oainnát buohcci elliid. Elliid eaiggádin lea dus geatnegasvuohta dieđihit Biebmobearráigehččui jus du eallit jápmet, dahje jus fertet goddit dalle go ii leat oaivvilduvvon borramuššan.

CWD-dávda dávdamearkkat leat ahte ealli guoirá ja rávžá, gožžá dávjá ja muđui láhtte eahpedábálaččat.

Biebmobearráigeahčču lea maid ásahan máŋggaid hoahppudoaimmaid mat sáhttet guoskat dutnje. Dáppe gávnnat dárkilet dieđuid:

.

Gulahallan:

Du lagamus báikkálaš kantuvra, tlf. 22 40 00 00

Fant du det du lette etter?